Küttekolde kasutamise- ja kütmise- ja hoolduse juhend.
Sisukord
1. Üldist puuküttest.
2. Küttekolle ja ventilatsioon.
3. Küttekolde sissekütmine.
4. Salvestava kaminahju kütmine.
5. Võimalikud tõmbetakistused.
6. Üldine tuleohutus.
1. Üldist puuküttest
Puidu põlemisel vabaneb energia, millest 15% tekib puidu kuivaine ja 85% eralduvate gaaside põlemisest. Üldreeglina võib ahju massi 110 kg kohta põletada 1 kg puitu. Praktikas tähendab see, et 1000 kg massiga ahjus võib korraga põletada maksimaalselt umbes 9 kg puid, 1400 kg kaminates umbes 10 kg ja 3500 kg kamin-leivaahjudes maksimaalselt ligikaudu 30 kg. Kuid maksimaalse puidukogusega kütmisel tuleks arvestada küttekolde temperatuuri kütmise alguses (mida soojem on küttekolde väliskest, seda vähema koguse puudega tuleks kütta), ning tegelikkusest sooja vajadusest ruumi kütmisel. Puhtaks põlemiseks vajab puit õhku: 8 m3õhku ühe kilogrammi puidu kohta. Seega 30 kg puid vajab põlemiseks 2,5 m kõrguse ja 96 m2 suuruse toatäie õhku. Ruumis, kus küttekollet kasutatakse, peab olema tagatud piisava õhukoguse juurdevool. Põlemiseks vajalik õhk juhitakse tuhaluugi ja ahju ukse õhuavade kaudu koldesse. Põlemise efektiivsust ja küttekolde toimimist mõjutab oluliselt küttepuude niiskus. Kuivad puud tasub tuua tuppa soojenema paar päeva enne põletamist. Õuest toodud puit sisaldab üsna palju niiskust ja külmade halgude panemine koldesse võib langetada ahju kasutegurit kuni 20% . Möödunud aasta puidus, mis on veidi toas seisnud, on tavaliselt 15-18% niiskust, ent alles langetatud puus on seda koguni 50%. Niiske puit eraldab oluliselt rohkem tahma- ja tõrvaineid ja võib põhjustada tahmapõlengu.
2. Küttekolle ja ventilatsioon
Ventilatsioon võib hoones põhjustada alarõhu. Korstna tõmme peab ületama majas oleva alarõhu, vastasel juhul ei saa suits korstna kaudu väljuda. Kahtluse korral kontrolli enne tule süütamist tõmbe suunda asetades põlev tikk tuhaluugi õhuavade ette. Vahel aitab tõmmet parandada siibri veidi varasem avamine, kuna korstnasse voolav soe õhk suurendab selle tõmmet.
Küttekolde kasutamine suvel. Korstna tööpõhimõte on, et soe õhk tõuseb ülespoole ning tekitab enda järel alarõhu ehk tõmbe. Suvel võib aga korstnalõõri ülaosas olla õhk soojem kui alaosas. Sellisel juhul korstnas tõmmet ei ole ning siibri avamise järel voolab õhk kortsnast toa poole. Seega on suvel eriti oluline kontrollida tõmmet enne tule süütamist. On oluline meeles pidada, et suits liigub külmema poole. Näiteks, kui toas ja õues on sarnane temperatuur, siis võib suits liikuda nii korstnast, kui ka koldeuksest välja, kui on toas külmem, kui õues, siis toimub reeglina tõmme korstnas vastupidiselt, st ülevalt alla. Samas on olnud ridamisi olukordi, et algul kenasti tõmbama hakanud korsten hakkab peale paari minutit korralikku tõmbamist sisse ajama. Sellele on seletus lihtne: suitsugaasid külmas korstnas jahtuvad (jahtudes muutuvad suitsugaasid raskemaks) ja kui piisavalt soojust koldest peale ei tule, mis suruksid gaasid korstnast välja, siis laskuvad need alla ja kogu korstnasse kogunenud suits tuleb tuppa. Sellise olukorra vältimiseks on kasulik eelnevalt kirjeldatud olukorda ennetada ja tekitada korstnas stabiilne tõmme kas siis stardisiibri avamisega, või ajalehe põletamisega korstnajalas. Viimase puhul tuleb olla kindel, et korsten on korralikult hooldatud ja korstna lõõri seintele pole kogunenud tahma, mis võib tekitada tahmapõlengu.
3. Küttekolde sissekütmine
Küttekolde valmides on konstruktsioonides palju vett. Küttekolle peab kuivama aeglaselt, et konstruktsioonid ei saaks kahjustatud. Kivi eripära tõttu kuivab küttekolle ainult sissepoole ja veidi läbi vuukide. Glasuuritud ahjupottidest ja plekkkestaga küttekolletel toimub kuivamine ainult sissepoole, st kogu niiskus peab ahjust väljuma ahju lae ja korstna kaudu. Esmakütmise eesmärk on eemaldada küttekoldest vett aeglase aurustumise teel. Kui sissekütmise perioodil köetakse küttekolle liiga soojaks, hakkab konstruktsioonides olev vesi keema ja väljuva auru rõhk tekitab hulga mikropragusid.
Esimese nädala jooksul peale valmimist köetakse ahju 1-2 kg ja pliiti maksimaalselt 1kg peenete pilbastega ja seda võimalusel 3-4 tunniste vahedega. Kuivamisele aitab kaasa, et esimestel päevadel asetatakse ahju elektriline soojapuhur. Seda kasutades tuleb hoida tuhaluuk ja siiber (talvesiiber) lahti ja peab olema veendunud, st pilbaste põletamisest on möödas piisavalt aega, et puhuri asetamine koldesse oleks ohutu puhurile.
Teise nädala jooksul põletatakse ahjus korraga vaid 2-3 kg ja pliidis maksimaalselt 1,5 kg pilpaid ja seda võimalusel 3-4 tunniste vahedega, kuid korraga veerand tundi. Kuni ahju konstruktsioonides leidub palju niiskust, on tõmme raskendatud ja suitsu sisseajamise oht suur. Ahju ei tohi kütmise ajal järelevalveta jätta! Siiber (talvesiiber) ja tuhaluugi õhuribid tuleb peale kütmist hoida avatuna, et niiskus pääseks ahjust korstnasse.
Kolmandal nädalal võib põletatavaid puidukogused järk-järgult suurendada ahjus kuni pooleni maksimum puude kogusest ja pliidis 2,5 kilogrammini.
Kui sissekütmise perioodil jäetakse kütmise päevi vahele, pikeneb sissekütmise etapp vastavalt sellele.
4. Salvestava kaminahju ja pliidi kütmine
Alljärgnevate juhiste järgimine on oluline, et saavutada puhas põlemine, kõrge kasutegur ning küttekolde ja korstna pikk kasutusiga.
1) Enne kütmist vaadake järele ega koldes ole liiga palju tuhka.
Kui tuhk ummistab resti kasvõi osaliselt, on põlemine häiritud ning kolde tuharest võib üle kuumeneda ja kahjustuda. Tuhk eemaldatakse alles siis, kui see on täiesti jahtunud. Tuha eemaldamiseks tuleb kasutada metallnõud. Puhastage küttekolde klaasukse korral ukse klaas tahmast.
2) Avage siiber.
Ahjudel, mis on varustatud nn stardisiibriga (nimetatakse ka otsesiiber, süütesiiber, suvesiiber), avatakse stardisiiber koos ahju peasiibriga siibriga (nimetatakse ka talvesiiber, üldsiiber), ning lastakse süütamise ajal suits otse korstnalõõri. Suitsugaasid parandavad külma korstna tõmmet kiiresti. Kui tõmme korstnas on paranenud, siis suletakse 5-15 minuti möödudes otsesiiber.
3) Kontrollige tõmmet kolde avast või tuhaluugi õhuavast tuletikuga või sütikuga.
4) Puude ladumine. Sõltuvalt puude pikkusest ja kolde suurusest laotakse puud horisontaalselt või
vertikaalselt. Puid laduda maksimaalselt 2/3 kolde mahust, kuna 1/3 ruumist on vajalik tule põlemiseks.
5) Puude süütamine. Tänapäeval soovitatakse puud süüdata koldesse laotud kuhja ülaosast. Selle teguviisi eesmärk on jõuda tõhusama põlemiseni kiiremini, kui alt süüdates ja kogu puidukogust üles kuumutades. Lisaks eraldub nõnda algfaasis kordades vähem suitsu. Süüteks võib kasutada paberit koos peente pilbastega või spetsiaalseid süüteklotse. Kindlasti ei tohi süütamisel kasutada põlevaid vedelikke (süütevedelik, bensiin vms)!
6) Põlemisõhu reguleerimine.
• Süütamise ajal tehke kõik õhuribid lahti ja vajadusel ka tuharuumi uks.
• Kui puud põlevad korralikult, reguleerige tuhaluugi ventilatsiooniavasid nii, et põlemine ei toimuks täie jõuga. Liiga suur õhuvool kiirendab suitsugaaside liikumist lõõrides ja osa jääb lõpuni põlemata. Need viivad korstna kaudu välja energiat ja saastavad keskkonda.
• Liigne õhuhulk tuleb ka üles soojendada, mis kulutab asjata vabanenud energiat. Kui leek on väga hele, on õhku liiga palju. Kui näete leegis punast tooni, on see märk õigest õhukogusest. Salvestavat ahju ei tohi vinnutades kütta, sest nii ei põle osa gaasidest ära ja ahju lõõrid tahmuvad. Tahm on väga hea isolaator ja takistab soojuse salvestumist ahju tarinditesse.. Vähetähtis ei ole ka põlemise kuulamine. Põlemisel peaks kostuma kerge kohin,mis tekib kütuse intensiivsest põlemisest.
NB! Põlemisõhu kogus koldes on normaalne kui leegi tipp omab heledat kollakat värvitooni
7) Puude lisamine.
• Kui soojust on vaja rohkem, kui esmalt puid koldesse pandi, lisage ülejäänud ports alles siis, kui esimene on täiesti söestunud.
• Puude lisamisel sulegege kõigepealt tuhaluugi õhuvõtuavad, seejärel praotage veidi ahju ust ning oodake, kuni õhk hakkab uksepraost koldesse tungima. Seejärel avage ahju uks aeglaselt. Kui ahju uks avada kiiresti, tungib suits tuppa.
• Põlemist ei tohi häirida tule asjatu segamise või ahju ukse avamisega.
• Küttepuude maksimaalse koguse määramisel järgige käesoleva juhendi punktis 1 toodud koguseid. Soojus ladestub küttekolde tarinditesse leegi ja ahjulõõride temperatuuride erinevuse tõttu. Kui ahjulõõrid on seestpoolt juba väga kuumad, jääb lisatavate puude põlemisest tekkiv kasulik soojushulk väga väikeseks. Samal ajal tekib ahjule ülearune temperatuurikoormus, mis hakkab ahju kasutusiga lühendama. Külma ilmaga on parem kütta ahju kaks korda päevas ja mõõdukalt, kui üks kord ja maksimum lubatud puude kogusega.
NB! Tuleb arvestada, et ahju väliskest saavutab oma maksimaalse temperatuuri alles 2-3 tundi ja soemüüri väliskest alles 1 tund peale koldes puude põletamist. Niisiis, kui peale koldetäie puudepõletamist katsute ahju väliskesta temperatuuri, ning jätkate madala temperatuuri pärast kütmist 2-3 tundi, siis olete tõenäoliselt ahjule pöördumatut kahju teinud. Pliidi puhul, kuna pliidi kolle on väiksem, ja ülekütmise oht väiksem siis on määratud maksimaalne küttetsükli kestvus.
8) Süte faas.
Kui koldesse on jäänud ainult söed, sulgege ahju ukse õhuavad. Seejärel võite ka siibrit koomale lükata nii, et see jääb lahti umbes 3-4 cm. Kui söed on täiesti põlenud, võib siibri sulgeda ilma vinguohuta.
NB! Hõõguvad söed on vastupidiselt üldlevinud arvamusele, et söed alles hakkavad ahju soojendama, tegelikult põlemata kütus, mille täielikul põletamisel tekib lisasoojus ja samas väheneb ka vinguoht.
NB! Küttekoldes ei tohi põletada puitlaastplaate, vineeri ega liimi või värvi sisaldavaid materjale. Ärge süüdake tuld jäätmetega (piimapakid, plastik jms) või kriitpaberiga.
Kui küttekolle on olnud kaua kütmata, nt läbi suve või suvilas, on küttekolde tarindid imenud õhust endasse niiskust.
Esimesel kütmiskorral tohib küttekoldes põletada vaid väikese koguse puid. Kui jätate hoone pikemaks ajaks külmaks, jätke siibrid lahti. Nõnda vahetub õhk ning ahi ja hoone püsivad kuivad.
5. Võimalikud tõmbetakistused
Tõmberaskused või suitsu sisseajamine võib tekkida järgmistel juhtudel:
• Suitsusiiber on suletud või ahju/korstna tahmaluugid ei ole kinni.
• Ahi või korsten on värskelt ehitatud – niiske korsten või küttekolle tõmbab halvasti.
• Temperatuur õues on kõrgem kui sees, nt kesksuvel.
• Ahi on olnud kaua kütmata.
• Ilm on väga niiske ja tuulevaikne. Madalrõhkkonna ja vihma ajal on tõmme halvem, kui lihtsalt tuulise ilmaga või külmal talvepäeval. Hea korstnamüts hoiab korstnalõõri kuivana sademete eest ja aitab vältida niiskus- ja külmakahjustustusi. Samuti aitab korstnamüts vältida niiskusest korstnas tingitud tõmbe häireid.
• Puud on liiga niisked, kondenseeruv niiskus sulgeb lõõri tõmbe.
• Toas on sundventilatsioon, mis tekitab alarõhu, kuna suunab korstna tõmbe tagurpidi (nt elektriline kubu köögipliidi kohal)
Kui kahtlustate tõmbe puudumist, kontrollige korstna õhuvoolu suunda, süüdates tikutuli avatud korstna puhastusava ees. Kui vool on ruumi poole, tuleb korstent natuke soojendada, et tõmme taastuks.
6.Üldine tuleohutus
• Kamina, ahju või pliidi ukse ette ei tohi paigutada süttivaid materjale, nagu küttepuud või lambanahad vms. Põlevast materjalist põrand (laudis, parkett vms) tuleb katta mittepõlevast materjalist plaadiga (plekk, spetsiaalne klaas, kivi vms). See on olnud tulekahjude levinud põhjus, kui ahjust on lennanud säde või kukkunud süsi kolde ees olevale põlevale materjalile.
• Lahtise luugiga kütmisel tuleb järgida lahtise kamina ohutuskaugusi (vähemalt 1,5m), kuid üldreeglina tasub ahju uksed kütmise ajal kinni hoida.
• Lase korstnapühkijal teha küttekollete puhastus vähemalt üks kord aastas, suvilas iga kolme aasta tagant. Korstna pigitumise põhjuseks on tavaliselt halb tõmme ja märjad puud või vale korstna ja küttekolde kombinatsioon.
• Puhasta kollet regulaarselt jahtunud tuhast, eemaldades see metallanumasse.
• Küttekollet ei tohi jätta ilma järelevalveta küdema.
TAHMA SÜTTIMISEST LÕÕRIS TULEB ALATI TEAVITADA HÄIREKESKUST TELEFONIL 112!
Sisukord
1. Üldist puuküttest.
2. Küttekolle ja ventilatsioon.
3. Küttekolde sissekütmine.
4. Salvestava kaminahju kütmine.
5. Võimalikud tõmbetakistused.
6. Üldine tuleohutus.
1. Üldist puuküttest
Puidu põlemisel vabaneb energia, millest 15% tekib puidu kuivaine ja 85% eralduvate gaaside põlemisest. Üldreeglina võib ahju massi 110 kg kohta põletada 1 kg puitu. Praktikas tähendab see, et 1000 kg massiga ahjus võib korraga põletada maksimaalselt umbes 9 kg puid, 1400 kg kaminates umbes 10 kg ja 3500 kg kamin-leivaahjudes maksimaalselt ligikaudu 30 kg. Kuid maksimaalse puidukogusega kütmisel tuleks arvestada küttekolde temperatuuri kütmise alguses (mida soojem on küttekolde väliskest, seda vähema koguse puudega tuleks kütta), ning tegelikkusest sooja vajadusest ruumi kütmisel. Puhtaks põlemiseks vajab puit õhku: 8 m3õhku ühe kilogrammi puidu kohta. Seega 30 kg puid vajab põlemiseks 2,5 m kõrguse ja 96 m2 suuruse toatäie õhku. Ruumis, kus küttekollet kasutatakse, peab olema tagatud piisava õhukoguse juurdevool. Põlemiseks vajalik õhk juhitakse tuhaluugi ja ahju ukse õhuavade kaudu koldesse. Põlemise efektiivsust ja küttekolde toimimist mõjutab oluliselt küttepuude niiskus. Kuivad puud tasub tuua tuppa soojenema paar päeva enne põletamist. Õuest toodud puit sisaldab üsna palju niiskust ja külmade halgude panemine koldesse võib langetada ahju kasutegurit kuni 20% . Möödunud aasta puidus, mis on veidi toas seisnud, on tavaliselt 15-18% niiskust, ent alles langetatud puus on seda koguni 50%. Niiske puit eraldab oluliselt rohkem tahma- ja tõrvaineid ja võib põhjustada tahmapõlengu.
2. Küttekolle ja ventilatsioon
Ventilatsioon võib hoones põhjustada alarõhu. Korstna tõmme peab ületama majas oleva alarõhu, vastasel juhul ei saa suits korstna kaudu väljuda. Kahtluse korral kontrolli enne tule süütamist tõmbe suunda asetades põlev tikk tuhaluugi õhuavade ette. Vahel aitab tõmmet parandada siibri veidi varasem avamine, kuna korstnasse voolav soe õhk suurendab selle tõmmet.
Küttekolde kasutamine suvel. Korstna tööpõhimõte on, et soe õhk tõuseb ülespoole ning tekitab enda järel alarõhu ehk tõmbe. Suvel võib aga korstnalõõri ülaosas olla õhk soojem kui alaosas. Sellisel juhul korstnas tõmmet ei ole ning siibri avamise järel voolab õhk kortsnast toa poole. Seega on suvel eriti oluline kontrollida tõmmet enne tule süütamist. On oluline meeles pidada, et suits liigub külmema poole. Näiteks, kui toas ja õues on sarnane temperatuur, siis võib suits liikuda nii korstnast, kui ka koldeuksest välja, kui on toas külmem, kui õues, siis toimub reeglina tõmme korstnas vastupidiselt, st ülevalt alla. Samas on olnud ridamisi olukordi, et algul kenasti tõmbama hakanud korsten hakkab peale paari minutit korralikku tõmbamist sisse ajama. Sellele on seletus lihtne: suitsugaasid külmas korstnas jahtuvad (jahtudes muutuvad suitsugaasid raskemaks) ja kui piisavalt soojust koldest peale ei tule, mis suruksid gaasid korstnast välja, siis laskuvad need alla ja kogu korstnasse kogunenud suits tuleb tuppa. Sellise olukorra vältimiseks on kasulik eelnevalt kirjeldatud olukorda ennetada ja tekitada korstnas stabiilne tõmme kas siis stardisiibri avamisega, või ajalehe põletamisega korstnajalas. Viimase puhul tuleb olla kindel, et korsten on korralikult hooldatud ja korstna lõõri seintele pole kogunenud tahma, mis võib tekitada tahmapõlengu.
3. Küttekolde sissekütmine
Küttekolde valmides on konstruktsioonides palju vett. Küttekolle peab kuivama aeglaselt, et konstruktsioonid ei saaks kahjustatud. Kivi eripära tõttu kuivab küttekolle ainult sissepoole ja veidi läbi vuukide. Glasuuritud ahjupottidest ja plekkkestaga küttekolletel toimub kuivamine ainult sissepoole, st kogu niiskus peab ahjust väljuma ahju lae ja korstna kaudu. Esmakütmise eesmärk on eemaldada küttekoldest vett aeglase aurustumise teel. Kui sissekütmise perioodil köetakse küttekolle liiga soojaks, hakkab konstruktsioonides olev vesi keema ja väljuva auru rõhk tekitab hulga mikropragusid.
Esimese nädala jooksul peale valmimist köetakse ahju 1-2 kg ja pliiti maksimaalselt 1kg peenete pilbastega ja seda võimalusel 3-4 tunniste vahedega. Kuivamisele aitab kaasa, et esimestel päevadel asetatakse ahju elektriline soojapuhur. Seda kasutades tuleb hoida tuhaluuk ja siiber (talvesiiber) lahti ja peab olema veendunud, st pilbaste põletamisest on möödas piisavalt aega, et puhuri asetamine koldesse oleks ohutu puhurile.
Teise nädala jooksul põletatakse ahjus korraga vaid 2-3 kg ja pliidis maksimaalselt 1,5 kg pilpaid ja seda võimalusel 3-4 tunniste vahedega, kuid korraga veerand tundi. Kuni ahju konstruktsioonides leidub palju niiskust, on tõmme raskendatud ja suitsu sisseajamise oht suur. Ahju ei tohi kütmise ajal järelevalveta jätta! Siiber (talvesiiber) ja tuhaluugi õhuribid tuleb peale kütmist hoida avatuna, et niiskus pääseks ahjust korstnasse.
Kolmandal nädalal võib põletatavaid puidukogused järk-järgult suurendada ahjus kuni pooleni maksimum puude kogusest ja pliidis 2,5 kilogrammini.
Kui sissekütmise perioodil jäetakse kütmise päevi vahele, pikeneb sissekütmise etapp vastavalt sellele.
4. Salvestava kaminahju ja pliidi kütmine
Alljärgnevate juhiste järgimine on oluline, et saavutada puhas põlemine, kõrge kasutegur ning küttekolde ja korstna pikk kasutusiga.
1) Enne kütmist vaadake järele ega koldes ole liiga palju tuhka.
Kui tuhk ummistab resti kasvõi osaliselt, on põlemine häiritud ning kolde tuharest võib üle kuumeneda ja kahjustuda. Tuhk eemaldatakse alles siis, kui see on täiesti jahtunud. Tuha eemaldamiseks tuleb kasutada metallnõud. Puhastage küttekolde klaasukse korral ukse klaas tahmast.
2) Avage siiber.
Ahjudel, mis on varustatud nn stardisiibriga (nimetatakse ka otsesiiber, süütesiiber, suvesiiber), avatakse stardisiiber koos ahju peasiibriga siibriga (nimetatakse ka talvesiiber, üldsiiber), ning lastakse süütamise ajal suits otse korstnalõõri. Suitsugaasid parandavad külma korstna tõmmet kiiresti. Kui tõmme korstnas on paranenud, siis suletakse 5-15 minuti möödudes otsesiiber.
3) Kontrollige tõmmet kolde avast või tuhaluugi õhuavast tuletikuga või sütikuga.
4) Puude ladumine. Sõltuvalt puude pikkusest ja kolde suurusest laotakse puud horisontaalselt või
vertikaalselt. Puid laduda maksimaalselt 2/3 kolde mahust, kuna 1/3 ruumist on vajalik tule põlemiseks.
5) Puude süütamine. Tänapäeval soovitatakse puud süüdata koldesse laotud kuhja ülaosast. Selle teguviisi eesmärk on jõuda tõhusama põlemiseni kiiremini, kui alt süüdates ja kogu puidukogust üles kuumutades. Lisaks eraldub nõnda algfaasis kordades vähem suitsu. Süüteks võib kasutada paberit koos peente pilbastega või spetsiaalseid süüteklotse. Kindlasti ei tohi süütamisel kasutada põlevaid vedelikke (süütevedelik, bensiin vms)!
6) Põlemisõhu reguleerimine.
• Süütamise ajal tehke kõik õhuribid lahti ja vajadusel ka tuharuumi uks.
• Kui puud põlevad korralikult, reguleerige tuhaluugi ventilatsiooniavasid nii, et põlemine ei toimuks täie jõuga. Liiga suur õhuvool kiirendab suitsugaaside liikumist lõõrides ja osa jääb lõpuni põlemata. Need viivad korstna kaudu välja energiat ja saastavad keskkonda.
• Liigne õhuhulk tuleb ka üles soojendada, mis kulutab asjata vabanenud energiat. Kui leek on väga hele, on õhku liiga palju. Kui näete leegis punast tooni, on see märk õigest õhukogusest. Salvestavat ahju ei tohi vinnutades kütta, sest nii ei põle osa gaasidest ära ja ahju lõõrid tahmuvad. Tahm on väga hea isolaator ja takistab soojuse salvestumist ahju tarinditesse.. Vähetähtis ei ole ka põlemise kuulamine. Põlemisel peaks kostuma kerge kohin,mis tekib kütuse intensiivsest põlemisest.
NB! Põlemisõhu kogus koldes on normaalne kui leegi tipp omab heledat kollakat värvitooni
7) Puude lisamine.
• Kui soojust on vaja rohkem, kui esmalt puid koldesse pandi, lisage ülejäänud ports alles siis, kui esimene on täiesti söestunud.
• Puude lisamisel sulegege kõigepealt tuhaluugi õhuvõtuavad, seejärel praotage veidi ahju ust ning oodake, kuni õhk hakkab uksepraost koldesse tungima. Seejärel avage ahju uks aeglaselt. Kui ahju uks avada kiiresti, tungib suits tuppa.
• Põlemist ei tohi häirida tule asjatu segamise või ahju ukse avamisega.
• Küttepuude maksimaalse koguse määramisel järgige käesoleva juhendi punktis 1 toodud koguseid. Soojus ladestub küttekolde tarinditesse leegi ja ahjulõõride temperatuuride erinevuse tõttu. Kui ahjulõõrid on seestpoolt juba väga kuumad, jääb lisatavate puude põlemisest tekkiv kasulik soojushulk väga väikeseks. Samal ajal tekib ahjule ülearune temperatuurikoormus, mis hakkab ahju kasutusiga lühendama. Külma ilmaga on parem kütta ahju kaks korda päevas ja mõõdukalt, kui üks kord ja maksimum lubatud puude kogusega.
NB! Tuleb arvestada, et ahju väliskest saavutab oma maksimaalse temperatuuri alles 2-3 tundi ja soemüüri väliskest alles 1 tund peale koldes puude põletamist. Niisiis, kui peale koldetäie puudepõletamist katsute ahju väliskesta temperatuuri, ning jätkate madala temperatuuri pärast kütmist 2-3 tundi, siis olete tõenäoliselt ahjule pöördumatut kahju teinud. Pliidi puhul, kuna pliidi kolle on väiksem, ja ülekütmise oht väiksem siis on määratud maksimaalne küttetsükli kestvus.
8) Süte faas.
Kui koldesse on jäänud ainult söed, sulgege ahju ukse õhuavad. Seejärel võite ka siibrit koomale lükata nii, et see jääb lahti umbes 3-4 cm. Kui söed on täiesti põlenud, võib siibri sulgeda ilma vinguohuta.
NB! Hõõguvad söed on vastupidiselt üldlevinud arvamusele, et söed alles hakkavad ahju soojendama, tegelikult põlemata kütus, mille täielikul põletamisel tekib lisasoojus ja samas väheneb ka vinguoht.
NB! Küttekoldes ei tohi põletada puitlaastplaate, vineeri ega liimi või värvi sisaldavaid materjale. Ärge süüdake tuld jäätmetega (piimapakid, plastik jms) või kriitpaberiga.
Kui küttekolle on olnud kaua kütmata, nt läbi suve või suvilas, on küttekolde tarindid imenud õhust endasse niiskust.
Esimesel kütmiskorral tohib küttekoldes põletada vaid väikese koguse puid. Kui jätate hoone pikemaks ajaks külmaks, jätke siibrid lahti. Nõnda vahetub õhk ning ahi ja hoone püsivad kuivad.
5. Võimalikud tõmbetakistused
Tõmberaskused või suitsu sisseajamine võib tekkida järgmistel juhtudel:
• Suitsusiiber on suletud või ahju/korstna tahmaluugid ei ole kinni.
• Ahi või korsten on värskelt ehitatud – niiske korsten või küttekolle tõmbab halvasti.
• Temperatuur õues on kõrgem kui sees, nt kesksuvel.
• Ahi on olnud kaua kütmata.
• Ilm on väga niiske ja tuulevaikne. Madalrõhkkonna ja vihma ajal on tõmme halvem, kui lihtsalt tuulise ilmaga või külmal talvepäeval. Hea korstnamüts hoiab korstnalõõri kuivana sademete eest ja aitab vältida niiskus- ja külmakahjustustusi. Samuti aitab korstnamüts vältida niiskusest korstnas tingitud tõmbe häireid.
• Puud on liiga niisked, kondenseeruv niiskus sulgeb lõõri tõmbe.
• Toas on sundventilatsioon, mis tekitab alarõhu, kuna suunab korstna tõmbe tagurpidi (nt elektriline kubu köögipliidi kohal)
Kui kahtlustate tõmbe puudumist, kontrollige korstna õhuvoolu suunda, süüdates tikutuli avatud korstna puhastusava ees. Kui vool on ruumi poole, tuleb korstent natuke soojendada, et tõmme taastuks.
6.Üldine tuleohutus
• Kamina, ahju või pliidi ukse ette ei tohi paigutada süttivaid materjale, nagu küttepuud või lambanahad vms. Põlevast materjalist põrand (laudis, parkett vms) tuleb katta mittepõlevast materjalist plaadiga (plekk, spetsiaalne klaas, kivi vms). See on olnud tulekahjude levinud põhjus, kui ahjust on lennanud säde või kukkunud süsi kolde ees olevale põlevale materjalile.
• Lahtise luugiga kütmisel tuleb järgida lahtise kamina ohutuskaugusi (vähemalt 1,5m), kuid üldreeglina tasub ahju uksed kütmise ajal kinni hoida.
• Lase korstnapühkijal teha küttekollete puhastus vähemalt üks kord aastas, suvilas iga kolme aasta tagant. Korstna pigitumise põhjuseks on tavaliselt halb tõmme ja märjad puud või vale korstna ja küttekolde kombinatsioon.
• Puhasta kollet regulaarselt jahtunud tuhast, eemaldades see metallanumasse.
• Küttekollet ei tohi jätta ilma järelevalveta küdema.
TAHMA SÜTTIMISEST LÕÕRIS TULEB ALATI TEAVITADA HÄIREKESKUST TELEFONIL 112!
